Viskevastased võrgud kui olulised ohutuskaitsevahendid on laialdaselt kasutusel sildadel, maanteedel, linnahoonetes ja muudes piirkondades, et tõhusalt ennetada kõrgmäestikuviske põhjustatud ohutusriske. See artikkel analüüsib põhjalikult viskevastaste võrkude ehitusprotsessi alates projekteerimisest, materjalivalikust, tootmisest kuni paigaldamiseni, et tutvustada lugejatele täielikku viskevastaste võrkude ehitusprotsessi.
1. Projekteerimispõhimõtted
Kujundusviskamisvastased võrgudpeab järgima rangeid ohutusstandardeid ja spetsifikatsioone. Enne projekteerimist on vaja paigaldusala detailset kohapealset uuringut, mis hõlmab selliste tegurite põhjalikku arvessevõtmist nagu maastik, kliima ja kasutusnõuded. Projekteerimispõhimõtted hõlmavad peamiselt konstruktsiooni stabiilsust, võrgusilma suuruse sobivust, korrosioonikindlust jne. Konstruktsiooni stabiilsus tagab, et põrkevastane võrk püsib stabiilsena äärmuslikes ilmastikutingimustes; võrgusilma suurus tuleb määrata vastavalt tegelikele vajadustele, et mitte ainult vältida väikeste esemete läbitungimist, vaid ka arvestada ventilatsiooni ja esteetikaga; korrosioonikindlus eeldab, et põrkevastase võrgu materjalil oleks hea korrosioonikindlus ja see pikendaks selle kasutusiga.
2. Materjali valik
Viskevastaste võrkude materjalivalik on ülioluline ning otseselt seotud nende kaitseefekti ja kasutuseaga. Levinud viskevastaste võrkude materjalide hulka kuuluvad madala süsinikusisaldusega terastraat, nurkteras, terasplekkvõrk jne. Madala süsinikusisaldusega terastraati kasutatakse laialdaselt oma hea sitkuse ja keevitusomaduste tõttu; nurkteras on peamine materjal sammaste ja raamide jaoks, pakkudes piisavat tugitugevust; terasplekkvõrk on eelistatud materjal võrgu jaoks oma ühtlase võrgusilma ja suure tugevuse tõttu. Lisaks peavad viskevastaste võrkude ühendused ja kinnitusdetailid olema samuti kvaliteetsed tooted, et tagada kogu konstruktsiooni stabiilsus.
3. Tootmisprotsess
Viskevastase võrgu tootmisprotsess hõlmab võrgu lõikamist, raami valmistamist, samba keevitamist, korrosioonivastast töötlemist ja muid etappe. Esiteks lõigatakse terasplekkvõrk vastavalt konstruktsioonijoonistele ja tehnilistele nõuetele kindlaksmääratud suuruseks ja koguseks. Seejärel valmistatakse nurkterasest projekteerimisjoonise kohaselt võreraam ja keevitatakse see kaarkeevitusmasinaga. Samba tootmine järgib samuti projekteerimisjooniseid ja nurkteras keevitatakse vajaliku kuju ja suurusega. Pärast võrgu, raami ja samba tootmist on vaja keevitusräbu ja korrosioonivastast töötlemist. Korrosioonivastases töötlemises kasutatakse tavaliselt kuumtsinkimist või korrosioonivastase värvi pihustamist, et parandada viskevastase võrgu korrosioonikindlust.
4. Paigaldamisetapid
Põlemisvastase võrgu paigaldusprotsess peab järgima rangeid konstruktsioonispetsifikatsioone ja ohutusnõudeid. Esiteks kinnitatakse valmis sambad paigalduspiirkonda vastavalt etteantud asendile ja vahekaugusele. Sambad kinnitatakse tavaliselt paisumispoltide või keevitusega, et tagada sammaste stabiilsus. Seejärel kinnitatakse võrgutükid ükshaaval sammaste ja raamide külge ning kinnitatakse kruvide või pandlatega. Paigaldusprotsessi käigus tuleb veenduda, et võrgutükid on tasased, tihedad ja mitte keerdunud ega lahtised. Pärast paigalduse lõppu tuleb kogu põrkevastase võrgu konstruktsiooni kontrollida ja reguleerida, et see vastaks projekteerimisnõuetele ja ohutusstandarditele.
5. Hooldusjärgne hooldus
Viskevastase võrgu järelhooldus on sama oluline. Kontrollige regulaarselt, kas viskevastase võrgu pistikud ja kinnitusdetailid on lahti või kahjustatud, ning vahetage või parandage need õigeaegselt välja. Samal ajal tuleks pöörata tähelepanu viskevastase võrgu korrosioonivastasele toimivusele. Korrosiooni avastamisel tuleks õigeaegselt läbi viia korrosioonivastane töötlus. Lisaks on vaja viskevastase võrgu praht ja mustus puhastada, et see püsiks ventileeritud ja ilus.
Postituse aeg: 15. jaanuar 2025